hästi palju

Kas ei olnudki juba aeg juua ära pudel punaveini ja lasta segased mõtted pinnale? Vaikus siin blogis tähendab stabiilsust. See tähendab rahulikku ja stabiilset suhte ehitamist, jõudmist õnne, mõistmise ja harmoonia poole. See tähendab midagi sellist, mis on liiga initiimne liiga isiklik, oluline ja kaunis, et sellest rääkida. Õnn ei vaja kuulutamist. Ainult rahutus ja ängistus vajab.

Ma ei tea, kas mina või üldse keegi suudab olla sada aastat stabiilne ja õnnelik. Kas on mingi valem selleks, kui kaua läheb aega, et midagi totakat kusagil tinisema hakkaks. See ei pruugi olla järjekordne illegaalne armumine, see võib olla ka rahutus. See rahutus, mis 500 forintise või sajakroonise veinipudeli abil toob välja erinevaid painavaid asju, intensiivsed tunded, vanade "Sex and the city" osade vaatamise, ja siis hakkabki selle peale kõrvus jälle mängima Bright Eyesi "The city has sex with itself" ja siis need Bright Eyesi laulud, kus kõik on purjus ja otsivad lähedust ja kõigil on valus, aga nad tegelikult ei tunne kah nagu midagi suurt. Ja see veinipudel on kõigisse neisse lauludesse sisse kirjutatud.

Ja need hetked, kus mul oli vähemalt sama kiire, aga ma võtsin rohkem aega tunda. Need laulud, mis siis korda läksid, need inimesed, keda ma siis armastasin. Basiilika, Brigt Eyes, Saana, Siim, Fat Freddy's Drop, tänavad, mis olid täis koerasitta ja tolmu, ja mida lumi kunagi puhtaks ei pesnud, sajad teised neurootikud mu ümber, sajad kurvad kurvad laulud, sajad viiesajaforindised, sajad ilusad, head ja kurvad.

Ma arvan, et selle rahutu sissekande teljeks on umbes kolm küsimust. Esiteks, kui ma vaatan seksi ja linna osasid, kus kaunid inimesed räägivad vigadest, mis nad on teinud 27,-29, 31-aastaselt ning ma kardan, et ma pole veel kõiki vigu ära teinud. Äkki pole ma veel piisavalt nautinud ebastabiilsust, et sukelduda igavikulisse stabiilsusesse? Teine, pisut murelikum küsimus on, kas nii jääbki. Kas alati jääb rumal rahutus hinge närima? Kolmas küsimus on, mis on kolmas küsimus? Kuidas hajutab vein struktureeritud mõtte, tuues samas välja sada tunnet, igatsuse, ilu, nostalgia ja loovuse?

***

Epiloog

grrrrrrr gggggggrrr See, kui mulle helistatakse minu ebastabiilsuse hetkel ning nõutakse kohest emotsionaalset tuge ja nunnutamist, et tee midagi absoluutselt paremaks. Võibolla see kohutavalt rahutu aeg, mida hellusega meenutan, oligi nii oluline ja hea, sest mul oli õhku ja ruumi, et omaette emotsionaalne ja rahutu olla.

Suhete ehitamine, klaarimine, harmoneerimine on kõige tüütum ja nõmedam asi maailmas.Andke olla. Olla rahutu. Ka siis, kui nõutakse täiskasvanulikku stabiilsust.