valemitest

No, not baby anymore - if I need you
Ill just use your simple name
Only kisses on the cheek from now on
And in a little while, we'll only have to wave
---
Olen juba pikemat aega mõelnud sellele, kui kaua kulub suhtest üle saamiseks aega. Kuna mingi hetk olin oma ideedega ummikus, võtsin appi sotsioloogid. Valem pole ikka veel täuslik, välja arendatud, kuid mitmed tegurid said paika. See käis umbes nii:

Ülesaamise aeg (päevades) = hingevalu määr (1-10) x suhte kestus (igal järgneval aastal väiksem, mingi regressioon, näiteks (20% esimesest aastast 365 x 0.2 = 73 ja väiksem protsent igast järgnevast koosoldud aastast, vähem kui aastastele koos olemisele määrame 20% koosoldud ajast) x kes kelle maha jättis (0,1 vastab sellele, et ma-ei-sallinud-teda-silmaotsaski-enam ning 1 tähendab ma-suren nüüd-kohe ära-ma-ei saa-ilma temata-elada) x reboundi olemasolu (jälle 0,1 -->1 olenevalt reboundi väärtusest).

Siia peaks veel lisama vanuse, aga see on jälle mingi keeruline loglineaarne tegur, karjääri, sõprade ja perekonna olemasolu, füüsilise vormi, äkki majanudsliku olukorra, laste olemasolu nig vee umbes sada tegurit. Igal juhul peaks tulemuseks saama suhtest üle saamise arvu päevades.

---
Love ridden, I've looked at you
With the focus I gave to my birthday candles

And baby, I wished for you

Kuid kui palju läheb aega selleks, et üle saada suhtest, mida pole kunagi olnudki, non-suhtest, anti-suhtest, negatiivsest ja miinusmärgiga suhtest? Ma ei oska selleks valemit kirjutada. Tean ainult, et mängus on mingid lained, tsüklid. November on läinud, teisipäev on läinud koos tuulega ja enamasti on kõik üsna hästi. Kuid ma tean, et kui kunagi olen piisavalt terav ja terane, et see päevade arv välja arvutada, pean sinna sisse panema Piinavate Unenägude koefitsendi. Äkki neid on ainult üks, ma loodan, et on, mis tuleb ja kus kõik selgeks räägitakse, nii et hommikusse naaseb üks teine, enesekindlusetu, õnnetu, värisev segaduses inimene. Ja äkki siis enam nii ei juhtu. Igatahes pole tegu mingisuguse korrapärase Belli kõveraga. Kui paneme ülesaamise ajajoonele, kus üheks teljeks on päevade arv ning teiseks piinatuse intensiivsus, siis käisin ma täna öösel sügavamal (piinatuse teljel) kui ma kogu novembrikuu jooksul käinud olen. Ning nende unenägude korduvust, regulaarset mustrit või intensiivsust ei oska ma valemisse panna. Ilmselt see ongi non-suhte eripära. Tagurpidi, peeglitagusel, non-maal meie seaduspärasused ei kehti. Meid atakeeritakse ootamatult ning meie maailm paisatakse segi. Ärtuemand karjatab enne, kui ta noaga näppu lõikab ning mul on hirmus valus ammu pärast seda, kui haav tundus paranenud olevat.

alati saab sitem olla

Kui kisub jällegi solvunuks, häbistatuks, vihaseks ja kibedaks, pole midagi paremat kui sõber, kes viib su välja nautima suurepäraseid joovastavaid jooke ja meenutama aegu, kui oli veel sitem. Me rääkisime täna palju sellistest tüüpidest, keda nimetasime kas totaalseteks fruktideks, võimatuteks fruktideks, idiootseteks fruktideks, totakateks fruktideks või midagi sellist, täpne nimi ei tule joovastavate jookide tagajärjel enam meelde.

Ja tore ju, kui keegi meelde tuletab, et ma kõik peale nende napakate fruktide kätte saan ning tuletab mulle samuti meelde, et on olnud palju hullemaid idiootidest frukte (just see see sõna oligi) kui käesolev. Kuidas olin küll suutnud unustada sellise superfrukti nagu Algaja herr rokkstaar! Alati, kui leiate kellegi enesekeskse, emotsionaalselt küündimatu, nii nunnu-nii haavatud-nii persekukkunud-nii-oh-mul-on-kohe-vaja-oma-ego-natuke-sinu-peal-üles-puhuda-soovitavalt sinu-oma-vähendades-ning-siis-võimalikult-stiilselt-kaduda, siis tuleks mõelda Algaja herr rokkstaari peale. Au ja kiitus sõpradele, kes meelde tuletasid, et sellest hullemat olla ei saa.

Samas tuleb mul nentida, et Algaja herr rokkstaar on üks kõige mugavamaid inimesi, kellega ühes linnas elada. Ma pole teda enam aastaid näinud.

Kuula oma tarka sõpra

Liisbet says:
ma pole enam piisavalt õnnetu
Liisbet says:
ma tahaks terve maailma nahka panna
Kleo says:
:D
Kleo says:
mis mõttes, et söögigisu on tagasi?
Liisbet says:
jah
Liisbet says:
kartulikrõpsu tahaks
Liisbet says:
avokaadodipiga
Kleo says:
aww
Liisbet says:
või tuunikaladipiga
Kleo says:
orribile!
Kleo says:
nende dippidega on maisikrõps parem
Liisbet says:
krt, sul on õigus :D

Sonett

-Liisbet, millega sa vabal ajal tegeled?
Noh, sonette kirjutan, eelistan Petrarca omi Shakespeare'i sonettidele. Jambiline pentameeter on tegelikult mu teine nimi!

Sonett IV

Kas kõigest paberkott on lendav lind,
ning jälle toimus kõik vaid minu peas?
Kell üheksa, ei müüa veini head,
et vaiki panna kurb ja solvund hing

Ei õnnestuks mul siis ka köita sind,
kui ägedaim ma oleks tšikk maa peal
Nälg haiget teeb, kuid töötab paast, kas tead,
kui liiga kõrge armastuse hind.

Kuid persse, oled tegelt ilgem siga
Naiivsust mul ei ette heita saa
Ei toitnud lootust ma eimillegiga –

Ma varem lihtsalt polnud kuulnud rida,
mind sõbrana vaid armastada saad.
Kui teadnuksin, mu hing ei saanuks viga.

Hunger hurts, but starving works, when it costs too much to love

Täna tahaksin ma erilist soojust, austust, tänu, krediiti ja respekti and kolmele tüübile. Nad keegi ei ole igapäevaselt minu ümber, vaid tegelikult üsna marginaalsed kujud minu argimõtetes. Kuid neil oli õigus, nad on head ning neil oli mulle midagi öelda.

Kõigepealt Kleo mees. Kui kuradi tüütu see tookord oli kui olime kolmekesi sööma sõitnud ning sain Kleole oma uutest läbielamistest rääkida ainult siis, kui Martin kempsus käis. Lõpuks ei pidanud me enam vastu ning esitasin Martinile hüpoteetilise situatsiooni oma sõbrannast, kellele poiss ütleb, et sa oled äge küll, aga ma praegu ei saa suga asju teha, mul on süda katki. Mis sa arvad, millal see poiss siis midagi mu sõbrannaga ette võtab, küsisin Martinilt. Hee, mitte kunagi loomulikult. Kui ta praegu midagi ei taha, siis ta lihtsalt ei tahagi ja nii jääbki. Vestlus jäi tol ajal sinna paika, ilmselt tundus meile, tibidele, et Martin on oma äärmiselt rohmaka psühholoogilise analüüsiga täiesti puuse pannud, asjad pole kunagi nii lihtsad ning küll juba meie teame paremini. Respekt sulle, Martin. Kleo arvas, et läheb ehk liiga uhkeks kätte ära, kui talle teatada, et tal õigus oli, kuid ma kavatsen edaspidi kindlasti tähelepanelikumalt kuulata, mida tal öelda on.

Selle teise inimese üle, kellele täna Respect tahan hüüda, on mul eriti hea meel. Nimetame teda Borcaks, sest niimoodi ta ennast ise aeg-ajalt nimetas.17-aastane Borca tundus mulle üks täiesti mõttetu, loll ja naiivne tibi. Käib ja emotsioonitseb, ei suuda olukordi adekvaatselt analüüsida ning nutab taga seda, mis kunagi tema oma ei olnudki. Ja siis tegin ma eile midagi samasugust, mida tegi Borca umbes kaheksa aastat tagasi, kui ta ühele noorele Kevadloomale pisikese paberitüki taskusse pistis, kus kirjas et tal ikka veel tunded on. Liiga kaua elasin ma illusiooniga, et olen kohutavalt palju huvitavam, toredam, targem ja ilusam kui see 17-aastane. Aga tegelikult olen täpselt samasugune. See tähendab ka, et mul on endiselt olemas need head omadused, mis Borcalgi olid. Kas ei ole mitte kõige kihvtim üldse olla võimeline unistama ja armastama ning kangekaelselt edasi tormama kui ka kõik lootus on läinud, teha seda sellise intensiivsusega nagu ainult tiinekas suudab? Respect sulle, Borca, et sa alati kõigepealt üritasid saada seda, mis oli sinu meelest peaauhind, enne kui lohutusauhinnaga leppisid ning selle enda jaoks tööle panid. Ja respect sulle; Liisbet, et suudad aeg-ajalt käituda ja tunda nagu 17-aastane. Minus valitseb oluliselt suurem sisemine rahu nüüd, kui see teine enam sellele esimesele oma üleolekut tõestada ei proovi.

Ja lõpuks, minu austus Fiona Applile, sest alati on olnud kõige mõnusam olla kurb kuulates Paper bagi. Aga kunagi varem ei ole see laul olnud nii palju minust endast.

no hope no love no glory...

...no Happy Endings? Aga see on selline klassikaline muinasjutt. Kui Tuhkatriinu arvas, et aitab juba küll Printsiga kohvi joomisest ja rannas luikede vaatamisest, otsustas ta Printsiga seksida. Pärast seda sai Tuhkatriinu aru, et Prints on
a) nii lootuselult mittecommittiv, et sealt elu sees midagi edasi ei arene
b) (mida Tuhkatriinu oma haprale egole eriti tunnistada ei tahtnud), ta lihtsalt ei huvitanud Printsi piisavalt, et see midagi ette võtta viitsiks.

Siis ei teadnud Tuhkatriinu enam, mida endaga pihta hakata, sõi kõigepealt ära hunniku Taani lagritsaid, aga kuna need teda lõplikult ei uinutanud, vaatas ta hoopis telekat ja karjatas ainult siis üle terve korteri Persse! iga kord kui kogu Printsi-lugu talle meelde tuli. Mis oli vaid iga kümne minuti tagant. Samuti suutis ta käituda Projektipoisiga (nimetame teda loo konteksti huvides näiteks Kurjaks Kuningaks) täiesti normaalselt, sest Tuhkatriinu oli noor ratsionaalne naisterahvas, kes mõistis, et oma vaimse tervise huvides peaks ta vähemalt mingisugust meest pidama ning see KK poolgi kuningriiki kulub marjaks ära, kui kõige hullem südamevalu järele annab.

Pärast seda keeras Tuhkatriinu rahulikult magama ja magas seni kuni talle meenus, et Prints raisk ei tööta kahjuks mitte seitsme mäe ja mere taga, vaid hoopis esimese korruse teenindussaalis, kus kristallkingakesi poetades lõunale joostes on imelihtne talle otsa joosta. Pealegi tundus Tuhkatriiinule läbi une, et ta on siiski peaauhinnast ilma jäänud, ning tegelikult on see heal juhul mõne seebika kõrvaltegelase tähtsusetu feiluur ning mitte kaunis ja glamuurne Õnneliku Lõpuga muinasjutt. Hommikul ärkas ta, pisut paha maitse suus. Keskpärane oli olla.