Tere tagasitulemast keskkooli

Täna kui ta mulle mu vihiku tagasi ulatas, vaatas ta mulle tavalisest kauem oma imekaunite siniste/pruunide/hallide silmadega otsa.

Teise tunni ajal istus ta mu selja taga. Patsist ei sikutanud, kuid sosistas mõned naljakad laused.

Aga pärast kooli kadus ta ära, või kadusin mina, nii et jällegi ei tekkinud võimalust temaga kauem aega koos veeta. Ma olen täiesti sees. Ja mul pole umbes keskkoolist saadik seda juhtunud, et miski NII aeglaselt, juba NÄDALAID areneb. Kui päris aus olla, pole ma ikka veel päris kindel, kas ta mu nime teab. Ma tean ainult, et tema teeb iga minu koolipäeva põnevamaks.