Rokkiv reduktsionism

Olin ennast mähkinud hirmsasse kahetsusse: seletasin, kuidas ma olen pärast Thomast läinud nii kinniseks ja ei suuda end üldse avada; kuidas ma oleksin pidanud Janiga intensiivsemalt suhtlema, mitte nautima no strings attached deitimist, kuidas kõik oli minu ebaadekvaatse käitumise tulemus.

"Äh, misasja sa plärad", sekkub ku kallis sõber Karl. "Sa ju tead väga hästi, et see oli lihtsalt egolaks, et mingi paks mõrd su mehe ära võttis. Ega sa ju muidu seda Jani poleks tahtnud."

Kahjuks pidin jälle tunnistama, et Karlil oli õigus. Kuigi vahel see natukene häirib mind, et mu sõbrad kõik mu hirmsad armuprobleemid egolaksudeks taandavad, on see enamasti hea vahend neist kiiremini üle saada. Kuigi ma jääksin siiski enda juurde, et kodanik Siim oli rohkem kui egolaks.

Kuid katsu siis sellises keskkonnas näiteks siiralt ja ülepeakaela armuda, kus kõik tuleneb sellest, kas mu ego parajasti oma suurust või värvi on muutnud.